Kui elu viskab ette märke ja võimalusi alustada puhtalt lehelt, kas julgeksid haarata sellest kinni? Just sellise valiku tegid Britta Hansman (45) ja Aivo Tammela (40), kes otsustasid 2023 aasta suvel oma senise elu Eestis selja taha jätta ning minna vastu uutele väljakutsetele Hispaanias. Intervjuus jagavad nad avameelselt oma kogemusi, alates julgest unistusest kolida Hispaaniasse kuni nende praeguse eluni Hispaania päikeserannikul Costa del Solil.
Britta otsustas pärast aastatepikkust karjääri ravimifirmades ja pereettevõttes radikaalselt elu muuta. Viimased kuus aastat enne Hispaaniasse kolimist pühendus ta pere turismitalule Märjamaal, tegeledes kõigega alates koristamisest kuni turunduse ja ürituste korraldamiseni. Oma elus uut suunda otsides avastas Britta kinnisvaramaakleri ameti võlu. “Pool aastat enne siia tulekut jäi mul kuskilt internetist silma küsimus, et “mis saab siis kui sa muudad 100% oma karjääri”. Mõtlesin, et mis oleks see minu karjäärimuutus. Mul polnud õrna aimugi,” jagab Britta. Inspiratsiooni leidis ta internetireklaamist, mis pakkus välja idee hakata kinnisvaramaakleriks, mis tundus talle uue ja põneva väljakutsena. “Ja täna ma tegelen sellega,” lisades, et tähtis on olla avatud ja teha põhitõed endale selgeks – lihtsalt julgust ja pealehakkamist on vaja.
Aivo karjäär Eestis oli mitmekesine, hõlmates nii noorsootööd noortekeskustes ja koolides, vabatahtliku tööd abipolitseinikuna kui ka tema 23 aasta pikkust DJ karjääri. Töö vabatahtlikuna on olnud Aivole väga südamelähedane “3,5 aastat olin Eestis täisvormis ja varustuses abipolitseinik Põhja prefektuuris… see andis mulle palju kogemusi – olen näinud politseitöö telgitaguseid, eskortinud Tapale endist UK peaministrit Boris Johnsonit, elusid päästnud, olen autosid taga ajanud.. Vabatahtlik töö oli väga äge!” meenutab Aivo oma aega abipolitseinikuna, rõhutades selle kogemuse väärtust.
Hispaanias on nad leidnud uue kutsumuse kinnisvara vahendamisel, luues tugeva meeskonna, kus mõlemal on oma roll. Ka kirg muusika vastu ei ole Aivol kadunud, jätkates ka Hispaanias esinemisi DJna eri üritustel. “Tänasega mul on ka DJ tööd olnud.. Eelmine aasta tegin näiteks inglastele ühe villapeo tüdrukute õhtu raames,” meenutab Aivo oma Hispaanias toimunud üritusi. Lisaks Aivo “keerutas plaate” ka 24.veebruaril Fuengirolas toimunud Eesti Vabariigi aastapäeval, mille korraldas Eesti-Hispaania Selts.
Hobi korras on nad koos Brittaga loonud ka YouTube’i kanali “Sipsiku seiklused Hispaanias”, mis kajastab nende igapäevaelu Hispaanias, jagades hetki nii turul, sõprade juures kui ka kinnisvaraobjektidel käimisest.
Miks just Hispaania?
Aivo esimene kokkupuude Hispaaniaga leidis aset noorteprojekti raames Tenerifel, mis jättis sügava mulje ja asetas Hispaania südamesse. Hilisem sõbra pulm Málagas süvendas seda tunnet veelgi. “Kui Aivoga kohtusime, hakkasime koos palju reisima. Sattusime eelmise aasta aprillis sõprade juurde Valenciasse ja käisime ka Ibizal. Siis me mõtlesime, et täitsa lõpp kui äge oleks Hispaanias elada!” Britta oli enne seda käinud Hispaanias 16. aastaselt.
Britta ja Aivo usuvad märkidesse. Paar kuud peale ühist Hispaania reisi sai Britta ootamatult pakkumise tulla Málagasse koostööpartneriks. “Tühistasime oma planeeritud karavanireisi ja lendasime hoopis Málagasse vestlusele” meenutab Britta.
Costa del Soli valik elukohaks tuli loomulikult. “Kui sõitsime siia ja jõudsime Fuengirolast edasi Mijase poole, vaatasime üksteisele otsa, et hakkame vist koju jõudma,” kirjeldab Britta seda hetke. Nad leidsid, et Costa del Sol pakub neile just seda elustiili ja keskkonda, mida nad otsisid.
Tagasi Eestis, hakkasid Britta ja Aivo tegema ettevalmistusi kolimiseks, et jõuda 1. septembriks oma eluga Hispaaniasse. Ideest kolimiseni läks aega ligikaudu kolm kuud. Augusti lõpus pakkisid nad oma kogu elu helesinisesse Hyundaisse ja alustasid oma teekonda Hispaania poole. Loe ka: Aivo ja Britta teekond Tallinnast Málagasse
Küsimuse peale, kas Hispaaniasse kolimise kõrvalt käis laualt läbi ka muid variante, vastas Britta naerdes “Jah, Austraalia”. Mille peale Aivo jätkas “Kui Britta tuli ideega Austraaliasse kolida, istusin köögi laua taga ja mõtlesin, et mida…” Kuigi Austraalias oleks saanud hakkama inglise keelega, sai paar ruttu aru, et riskid ja kulud on liiga suured. “Tegin suure eeltöö kahe päevaga, alustades viisadest, tööst kuni potentsiaalse kodukohani ja sain aru, et see ei ole seda väärt.”
Sõprade ja pere toetus
Britta ja Aivo otsus kolida Hispaaniasse kohtas nende perede ja sõprade seas üksmeelset toetust. “Meil oli 0 negatiivset kommentaari, et keegi oleks öelnud, et hullud olete. Pigem oldi just hästi toetavad, et jumala äge, kuna siis veel, kui mitte praegu,” meenutab Britta saadud positiivset tagasisidet.
Britta jagab ka isiklikku rõõmu – temast sai oktoobris vanaema. “Siia tulles sain ka oktoobris vanaemaks, olen nüüd zoomi vanaema,” ütleb Britta. “Laps tuleb hea meelega siia külla ja minu ema on juba külas käinud.” lisades, et nad on tegelikult ju ainult 4,5 tunni lennusõidu kaugusel. “Mu poeg ütleb ka, et tema lapse vanaema pole Võrus või Valgas, vaid hoopis Hispaanias” naerab Britta.
Kultuurilised erinevused
Britta ja Aivo kolimine ja Hispaaniaga kohanemine on toonud nii üllatusi kui ka väljakutseid, millest mõned on pakkunud tagantjärgi rohkelt naeru. Üks eredamaid näiteid on paari kogemus pangakonto avamisega. Britta meenutab, kuidas esimese pangaga suhtlemine kujunes tõeliseks katsumuseks. “Esimeses pangas mind jooksutati esmaspäevast reedeni,” räägib Britta. Ühel päeval, kui ta taas pangaukse taga seisis, leidis ta töötaja lõunat söömas ja sai juhise naasta kell 14.00, kuid ka siis lükati konto avamine edasi. “Reedel läksin uksest sisse ja ütlesin, et ma ei lähe siit enne ära kui pangakonto avatud on või vähemalt ütle, miks ma seda kontot avatud ei saa,” meenutab Britta. Pangatöötaja vastas seepeale naeratades “Ma ei tea.” Lahendus leiti lõpuks aga hoopis teises pangas, kus konto avamine võttis vaid 10 minutit.
Aivo tõi välja, et Hispaania elu on toonud esile nii mõnegi üllatuse, sealhulgas digitaalse mahajäämuse ja sularaha eelistamise. “Mind üllatas kõige rohkem Hispaania puhul see, kui maha jäänud nad digitaalselt on,” jagab Aivo oma tähelepanekuid, lisades, et sularaha on siin endiselt olulisel kohal, eriti väljaspool turismipiirkondi. Liikluskultuuri erinevused on samuti silma paistnud, nagu näiteks kaootilised ringteed ja autode parkimine “keset sõiduteed”.
Samuti toob paar välja, et Hispaaniasse kolimine on mõjutanud ka nende endi isiksusi, tuues esile rahulikuma ja “leboma” eluhoiaku, mida toetab kohalik “mañana” mentaliteet, julgustades võtma elu rahulikumalt ja mitte muretsema liigselt tänaste toimetuste pärast.
Huvitavaks avastuseks oli ka see, kuidas kohalikud eestlased omavahel suhtlevad. “Mind võibolla üllatas esialgu see, et paljud eestlased tegelikult hoiavad siin pigem omaette ja ei suhtle teiste eestlastega,” ütleb Britta, viidates kogukonna dünaamikale.
Hispaania keel
Britta alustas keeleõpet juba Eestis, kasutades Duolingo rakendust, kuid avastas Hispaaniasse jõudes, et keele praktiline kasutus erineb õpitust. “Kui kohale jõudsin, hakkasin keelt ümber õppima, sest Hispaanias ei öelda näiteks ‘carro’ vaid ikka ‘coche’ (eestik. auto),” meenutab Britta, rõhutades kohapealse keele ja Duolingos õpitava ladina hispaania keele erinevusi. Britta sõnul on hispaania keele oskus kohalikus elus hakkama saamiseks oluline, eriti väljaspool turismipiirkondi.
Britta ja Aivo toovad välja, et kui töö Hispaaniasse kaasa võtta ja turismipiirkonnas elada, siis tõenäoliselt saab ka alguses inglise keelega hakkama. “Kuid küsimus on ikkagi, miks sa siia tuled. Äge oleks seda keelt osata ja sellega austada ka nende kultuuri,” ütleb Britta, rõhutades keeleõppe olulisust kultuurilise lõimumise jaoks.
Aivo ergutab ka alustama keeleõpet lihtsamatest fraasidest isegi siia reisides ja rõhutab, et kohalikega suhtlemine oma parimas võimalikus hispaania keeles loob positiivseid hetki. “Nii tore on näha, kuidas nende silmad lähevad särama, kui sa proovid nendega hispaania keeles rääkida,” jagab Aivo oma kogemusi. “Suhtumine on hoopis teine”.
Kõigile, kes on mõelnud Hispaaniasse kolida
Aivo ja Britta jagavad oma kogemuste põhjal nõu kõigile, kes kaaluvad elu alustamist Hispaanias, rõhutades põhjaliku eeltöö ja realistlike ootuste tähtsust. Aivo sõnul on oluline mõista oma eesmärke ja mitte kolida Hispaaniasse impulsiivselt. “Mõelge väga tõsiselt läbi mis on teie eesmärk siia kolides. Ärge tulge siia uisapäisa,” sõnas ta, soovitades olla ettevaatlik ja kriitiline infoallikate suhtes, eriti sotsiaalmeedia gruppidest saadud teabe puhul.
Britta toonitab, et Hispaaniasse kolimine nõuab kindlasti ka finantsilist planeerimist, kuna elamiskulud võivad olla kõrgemad kui oodatakse. “Tuleb teha endale selgeks, miks Hispaania ja mis sa siin tegema hakkad. Kas sul on piisavalt raha, et siin elada?” küsib Britta, viidates sellele, et näiteks Costa del Solis merevaatega 2-toalised üürikorterid on keskmiselt 2000-2500 eurot kuus. Samas toob ta näitena, et kui minna 30 minuti sõidu kaugusele mägedesse, on hinnad juba hoopis teised.
Britta lisab, et paljud inimesed unistavad Hispaanias elamisest ilma, et oleksid kunagi riigis käinud, mis võib viia pettumusteni. Töö osas soovitavad nad võtta võimaluse korral töö Hispaaniasse kaasa, tuues välja, et Hispaanias võib töö leidmine osutuda väga keeruliseks, eriti kui keelt ei valda.
Hispaania kinnisvara
Intervjuus toovad nad esile, et Hispaaniasse kolides tuleks vältida otseste võrdluste tegemist Eestiga, eriti kinnisvaraturu osas. “Siin on kõik erinev: kvaliteet, hinnad on teised, asjaajamine, maksud jne.” Aivo mainib, et mõned inimesed ootavad ebarealistlikult soodsaid hindu, mis ei peegelda Costa del Soli kinnisvaraturu reaalsust. “Ärge võrrelge Costa del Soli ja Eestit,” soovitab Aivo.
Nende esimene kogemus oli Hispaanias enda mereäärse üürikorteriga, kuhu päevane päike ei paistnud, mis omakorda tõi talvekuudel kaasa ootamatu külma ja tuulise elukeskkonna. “Viie kuuga viis paari villaseid sokke.. Talvel on ikkagi jahe ja tuuline mere ääres, küte koguaeg huugas” meenutavad nad.
Britta omalt poolt soovitab enne kinnisvara ostu Hispaanias elada rendipinnal, et paremini mõista piirkonna elutingimusi ja veenduda, kas valitud koht tõesti sobib. Ka siinne kinnisvaraturg on Eestiga võrreldes väga erinev: “Paljud näiteks küsivad, et kas 100 000 euro eest saan Costa del Soli rannikule midagi. Vastus on ei,” ütleb Britta, viidates realistlikele hindadele ja turuolukorrale. “Kui aga vaadata kinnisvara Alicante poole, siis seal võib juba 70 000 euro eest maja saada, aga see on kuskil 500km päikeserannikult eemale,” lisab ta.
Lisaks soovitab Britta kinnisvara soetamisel kasutada spetsialistide abi ja olla ettevaatlik pettuste suhtes. “Tee eeltööd ja kasuta usaldusväärseid juriste ja spetsialiste. Kahjuks on siin pettusejuhtumid igapäevased ja politsei sellega ei tegele. Oledki lihtsalt oma rahast ilma”, räägib Britta. Samuti soovitab ta olla Idealista kinnisvaraportaaliga ettevaatlik “Vahest võib olla ka nii, et seda korterit polegi päriselt olemas”.
Aivo lisab, et kui eestlased soovivad Costa del Solis kinnisvara osta, siis enamasti otsitakse merevaatega elamuid, kuid tuleb arvestada, et müügihinnad algavad keskmiselt 170 000 – 200 000 eurost isegi remonti vajavate korterite puhul. Kuid jällegi, kohe kui mere äärest üles poole mägedesse lähed, võivad hinnad olla hoopis teised.
Kogu kogemus Hispaanias on olnud Aivo ja Britta jaoks justkui uue elu läbi kulgemine, pakkudes väärtuslikke õppetunde nii kinnisvaraturu, kohaliku eluviisi kui ka iseenda kohta. “Meil on see täiesti nagu uue elu läbi kulgemine,” võtab Britta kokku nende teekonna, rõhutades pidevat õppimist ja kohanemist uues kultuuriruumis.
Uus kodu Hispaanias
Küsimusele, kas nad on kunagi oma otsust kahetsenud või kaalunud tagasi Eestisse kolimist, vastab Britta enesekindlalt, et nad ei plaani Eestisse tagasi pöörduda, tundes, et ei sobitu enam sinna keskkonda. Igatsus kodumaa järele piirdub põhiliselt perega ja mõningate spetsiifiliste maitsetega nagu tatar ja eesti majonees, kuid üldiselt on nad leidnud Hispaaniast uue kodu. Aivo lisab, et kuigi ta igatseb teatud aspekte Eestist, nagu vabatahtlik politseitöö ja isegi auto lumest puhastamine, on nad mõlemad keskendunud oma elu ülesehitamisele Hispaanias, plaanides kindlasti külastada Eestit puhkuste ajal.
Soovid jagada oma lugu? Võta meiega ühendust: kontakt@holahispaania.ee
Autor: Merily Lönnfors, Hola Hispaania
